Oma pensioniaja kujundamine on Sinu enda kätes!

Siin lehel toodud kalkulaator tugineb paaril olulisel lihtsustaval eeldusel.

Ennekõike selleks, et mitte rääkida kaugel tulevikus laekuvatest summadest, mille ostujõudu on täna sisuliselt võimatu hinnata, on kõik arvutused ja rahalised väärtused esitletud tänases vääringus. Selleks on omakorda eeldatud, et kõik süsteemiga seotud kasvud on võrdsed. Ennekõike laieneb see eeldus palgakasvule, kogumisfondide tootlusele ja pensioni I samba hinnaindeksitele. See eeldus kätkeb endas küll võimalikke vigu, kuid summana ei pruugi tehtud viga olla suurem kui kõiki kasve eraldi hinnates.

Sellest lihtsustusest tuleneb suurepärane võimalus hinnata kõiki rahalisi suurusi tänases vääringus, mis on omakorda väga väärtuslik omadus mõistmaks paremini ka tulevase pensioni ostujõudu (tõenäoliselt on oluliselt lihtsam mõista seda, mida on võimalik endale lubada tänases vääringus 900 € suuruse pensioniga kui 2700 € pensioniga 20 aasta pärast, hoomamata, et mida teeb nii pikk aeg ostujõuga).

Arvestamaks kokku isiku pensioniks kogumise erinevaid tegureid, eeldab kalkulaator, et iga isik töötab pensionieani 40 aastat. Üle selle 40. tööaasta võetakse arvesse nii sellel perioodil kehtinud esimese samba osakute arvestust kui ka ajutisi muudatusi II samba kogumismäärade osas (2010 ja 2020–2021, kui riik peatas ajutiselt omapoolsed maksed süsteemi – vaata täpsemalt altpoolt).

Pensioni suuruse saamiseks jagatakse kogumispensioni läbi kogutu oodatava keskmise elueaga (hetkel ca 19 aastat).

Lisaks eeldab kalkulaator, et läbi kogu tööea püsib isiku palk suhtena riigi keskmisesse konstantsena – see eeldus on vajalik nii I samba tulevase suuruse kui ka väljendamaks tulevase kogupensioni suhet palka.

Põhiline erinevus siin kasutatud kalkulaatori ja sotsiaalkindlustusameti oma vahel tuleneb asjaolust, et tänu siinse süsteemi kasutaja identifitseerimisele, on võimalik saada tegelik info kogutud II ja III samba pensionisäästude kohta. Sotsiaalkindlustusameti kalkulaator püüab ka seda läbi palga suuruse hinnata.

Kalkulaator ei arvesta võimalike pensioni- ja maksusüsteemi tulevaste muudatustega.

Millest koosneb Sinu tulevane pension?

Eesti vanaduspensioni süsteem koosneb laias laastus kahest osast: Riiklikust pensionist (I sammas) ja kogumispensionist (II ja III sammas).

Neist esimene on oma sisult generatsioonidevaheline solidaarsuskokkulepe, mille järgi töötav elanikkond finantseerib läbi kogutavate maksude vanaduspensionil oleva elanikkonna elementaarsed vajadused. Samba kõige suuremaks probleemiks on süsteemi võimekuse piiratus olukorras, kus pensioniealise elanikkonna suurus võrreldes tööealisega kasvab oluliselt.

Kuigi vanaduspensioni I sammas on tugevalt solidaarne, on seal ka personaliseerituse komponent, mis on muutnud läbi aja. Süsteemil on mitmeid keerukamaid lisandeid, kuid üldjoontes on süsteem läbi aastate näinud välja järgmine:

• Iga kuni aastani 1998 töötatud, õpitud* või sõjaväes teenitud aasta eest arvestatakse üks Staažiosak.
• Aastatel 1999-2020 arvestatakse isikule Kindlustusosakuid, mille kogus sõltub isiku vastaval aastal väljateenitud sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatud palga suhtest sama aasta keskmisesse palka. Näiteks iga aasta vabariigi keskmise palga teenimist annab arvestusse 1 osaku, samas kui keskmisest 20% suurem palk annab arvestusse 1,2 osakut.
• Alates 2021. aastast arvestatakse uusi Ühendosakuid, millede kogus sõltub 50% ulatuses töötatud aastatest (nagu varasem Staažiosak) ning 50% ulatuses teenitud palga suurusest suhtena keskmisesse palka (nagu varasem Kindlustusoaks). Ehk keskmise palga teenija kogub arvestusse püsivalt ühe osaku aastas, samas kui 20% üle keskmise palga teenija teenib edaspidi 1,1 osakut aastas.

Oluline on märkida, et kuigi eelpool on kasutatud sõna „kogunema“, ei toimu I samba süsteemi reaalselt kogunemist – I samba kaudu toimub I samba tuleviku lubaduste suuruse osas vaid arvepidamine. Samuti tuleb selguse huvides märkida, et isikud, kes on liitunud II pensionisambaga ning kellede sotsiaalmaksust kantakse 4% palgast tema isiklikule pensionikontole, on läbi aastate teeninud ca 20% vähem I samba palgaga seotud osakuid kui süsteemiga mitteliitunud (tulenevalt asjaolust, et pensionisüsteemi jõudvast 20%st brutopalgast suunatakse neil 4% edasi isiklikule pensionikontole)

Pensioni suuruse arvutamiseks korrutatakse kogunenud osakute arv läbi nende aastahindega (2020. aastal oli nii Staaži kui ka kindlustusosaku aastahindeks 7,104 €) ning sellele liidetakse Baasosa, mille väärtus oli 2020 aastal 215,51 €.

Siit saab väga lihtsalt arvutada, et nelikümmend aastat keskmise palgaga töötanud inimene on oma tööaastatega välja teeninudriikliku pensioni suurusega 500 € (= 215,51+40*7,104). Juhul kui sama isik oleks sellest 40 aastast 17-l olnud liitunud II sambaga, siis ta oleks 40 osaku asemel teeninud kokku 38,3 osakut ning tema riiklikuks pensioniks oleks 488 €.

Kogumispensionil on kaks osa – II ja III sammas. Oma eesmärgilt ja sisult on nad väga sarnased – mõlema eesmärgiks on läbi tööea kestva kogumise tagada laiemad võimalused pensionieas toimetulekuks. Kuni 2020. aastani kutsuti süsteemi II sammast kohustuslikuks ja III sammast vabatahtlikuks. Reformijärgselt on neile mõlemale uut nime vaja kuna sisult on nad nüüd mõlemad vabatahtlikud.

II ja III samba põhierisus tuleneb ka edaspidi sinna tehtavate maksete allikast.

II samba maksed isiku personaalsele pensionikontole laekuvad kahest allikast – 2% brutopalgast peetakse kinni süsteemiga liitunu palgast ning 4% brutopalgast lisab omalt poolt riik. Ehk kokku koguneb pensioni II samba süsteemiga liitunu pensionikontole igakuiselt 6% brutopalgast.

III samba makseid saab soovi korral teha iga isik talle sobivas suuruses ja sageduses. III sambasse tehtavad maksudel on tulumaksusoodustus. Kogudes aasta jooksul III sambasse kuni 15% oma aastasest palgast (kuid mitte rohkem kui 6000 €), saab järgmisel aastal arvestada 20% suuruse tulumaksutagastusega.

Nii II kui ka III pensionisambasse kogunenud vahendid investeeritakse kogutu ostujõu säilitamiseks ja kasvatamiseks.

* Õpitud - õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes

1. Üldsätted

1.1. Käesolevatest Tingimustest tulenevale suhtele Kliendi ja Panga vahel kohaldatakse ka Panga üldtingimusi, hinnakirja ja Panga kontserni isikuandmete töötlemise korda. Kui mõistet ei ole käesolevates Tingimustes määratletud, siis on neile antud tähendus eelnimetatud tingimustes. Kui eelnimetatud tingimused ja käesolevad Tingimused on vastuolus, on viimased ülimuslikud.
1.2. Lepingule alla kirjutades kinnitab ja nõustub Klient, et käesolevad Tingimused on Lepingu lahutamatu osa, ning kinnitab, et tal on kõik õigused ja volitused Lepingu sõlmimiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks.
1.3. Järgmistel mõistetel on alljärgnev tähendus:
1.3.1. Leping – Pensioni Investeerimiskonto leping, mis on sõlmitud Kliendi ja Panga vahel.
1.3.2. Pank – Luminor Bank AS, registrikood 11315936, aadress Liivalaia 45, 10145, Tallinn, Eesti; kantud Eesti äriregistrisse.
1.3.3. Klient – füüsiline isik, kes on Panga klient ja kes on kogumispensionide seaduse järgi kohustatud isik või kes ei ole enam kohustatud isik, kuid kel on rahalisi vahendeid või Finantsvara, mis on omandatud Pensioni Investeerimiskonto vahendite arvel.
1.3.4. Finantsvara – finantsvara, mida hoitakse Pensioni Investeerimiskontoga seotud kauplemiskontol ning mis piirdub tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 täpsustatud finantsvaraga, võttes arvesse sama seaduse § 171 lõikeid 4–8.
1.3.5. Pensioni Investeerimiskonto – Kliendile avatud eriotstarbeline konto, millele laekub kohustusliku kogumispensioni makse ja mis on seotud kauplemiskontoga (sealhulgas nimetatud konto allkontodega), mis võimaldab Kliendil teha Finantsvaraga tehinguid ulatuses, mis on kohaldatavate õigusaktidega lubatud.
1.3.6. Teenused – Pensioni Investeerimiskontoga seotud teenused, mida Pank osutab Tingimuste kohaselt.
1.3.7. Tingimused – käesolevad Pensioni Investeerimiskonto tingimused, millega reguleeritakse Kliendi ja Panga vahelist suhet seoses Teenuste osutamisega.
1.4. Käesolevates Tingimustes:
1.4.1. viide õigusakti sättele hõlmab viidet ka mis tahes õigusaktidele, mis on koostatud selle sätte alusel, ja sama sätte muudatusetele või uuele redaktsioonile;
1.4.2. sõnad „sealhulgas“ või „hõlmama“ tähendavad vastavalt „sealhulgas ilma piiranguteta“ ja „hõlmama ilma piiranguteta“;
1.4.3. ainsuses sõnad hõlmavad ka mitmust ja vastupidi.
1.5. Teenustele kohaldatakse kogumispensionide seadusest, tulumaksuseadusest, võlaõigusseadusest ja muudest kohaldatavatest seadustest tulenevaid nõudeid.

2. Teenused

2.1. Klient saab juurdepääsu Luminor Investorile ja võimaluse Finantsvaraga tehinguid teha üksnes siis, kui Klient sõlmib Pangaga vastava lepingu 2021. aasta septembri jooksul või pärast seda kuupäeva.
2.2. Pensioni Investeerimiskontoga seotud kauplemiskontol saab tehinguid teha üksnes Finantsvaraga. Pank võib täiendavalt piirata saadaolevaid Finantsvarasid.
2.3. Pensioni Investeerimiskontole tehakse sissemakseid kogumispensionide seaduse kohaselt.
2.4. Klient tasub Panga hinnakirja järgi Pensioni Investeerimiskonto avamise ja haldamisega seotud tasud ja Finantsvaraga tehtud tehingutega seotud tasud, sealhulgas Finantsvara omandamisel sõlmitud lepingu lõpetamisel makstavad tasud. Pank debiteerib nimetatud tasud Pensioni Investeerimiskontoga seotud kauplemiskontol või Pensioni Investeerimiskontol olevate vahendite või Finantsvara arvelt.
2.5. Pangal on õigus keelduda Kliendi Pensioni Investeerimiskontoga seotud korralduste täitmisest ning nimetatud korralduste täitmine peatada ja tühistada, kui korralduse täitmine on või oleks vastuolus kohaldatavate õigusaktidega.
2.6. Kliendil võib Pangas olla avatud ainult üks Pensioni Investeerimiskonto.
2.7. Pank peab iga Pensioni Investeerimiskonto kohta arvestust viisil, mis võimaldab Kliendi tuvastamist ja tema Pensioni Investeerimiskontoga seotud kauplemiskontol hoitava Finantsvara kindlaksmääramist.
2.8. Selleks et maksed laekuks Pensioni Investeerimiskontole, esitab Klient pensioniregistrile asjakohase valikuavalduse Panga kaudu või muul viisil.

3. Korralduste täitmine

3.1. Kliendi korraldusi võib täita üksnes Pensioni Investeerimiskontoga seotud vahendite ja Finantsvara arvelt. Pank võtab Kliendi korraldusi vastu ning edastab ja täidab neid üksnes sellise Finantsvaraga seoses, mis on lubatud kogumispensionide seaduse kohaselt.
3.2. Pensioni Investeerimiskonto vahendid ja nende eest omandatud Finantsvara ei tohi olla tagatiseks ega muul viisil koormatud.

4. Vastutus

4.1. Klient vastutab temale kuuluvast Finantsvarast tulenevate või sellega seotud kohustuste täitmise eest. Kui Pangale või Panga teistele klientidele esitatakse nimetatud Finantsvarast tulenev või sellega seotud nõue, võib Pank nõude summa Kliendi Pensioni Investeerimiskontolt debiteerida.

5. Kehtivus ja muudatused

5.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkel ja jääb täiel määral jõusse tähtajatult.
5.2. Käesolevaid Tingimusi kohaldatakse alates 1. aprillist 2021 ja need kehtivad kuni uue versiooni väljastamiseni. Tingimusi kohaldatakse Kliendile Lepingu alusel kuni Lepingu lõpetamiseni.
5.3. Lepingut võib muuta Lepingu poolte kirjaliku kokkuleppe alusel või kui Panga põhjendatud arvamuse kohaselt peab Pank tegema Lepingus ühepoolseid muudatusi kohaldatavates õigusaktides tehtud muudatuste tõttu või juhtudel ja korras, millele on viidatud Panga üldtingimustes.

6. Lõpetamine

6.1. Klient võib Lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest Pangale kirjalikult, eeldusel et Klient on esitanud valikuavalduse maksete tegemiseks pensionifondi või tema muule pensioni investeerimiskontole ja kogu Pensioni Investeerimiskonto kaudu omandatud Finantsvara on müüdud, sealhulgas on Finantsvara omandamisel sõlmitud lepingute kehtivusaeg lõppenud ja kõik Pensioni Investeerimiskonto vahendid on kantud Kliendi muule pensioni investeerimiskontole, või kui nimetatud vahendeid on kasutatud pensionifondi osakute soetamiseks või pensionilepingu sõlmimiseks või kui nimetatud vahendid on Kliendile välja makstud.
6.2. Lisaks Panga üldtingimustest tulenevatele lepingu lõpetamise õigustele võib Pank Lepingu ette teatamata lõpetada, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
6.2.1. Pensioni Investeerimiskonto kaudu omandatud Finantsvara on müüdud, sealhulgas on Finantsvara omandamisel sõlmitud lepingute kehtivusaeg lõppenud ja kõik Pensioni Investeerimiskonto vahendid on kantud Kliendi muule pensioni investeerimiskontole, või nimetatud vahendeid on kasutatud pensionifondi osakute soetamiseks või pensionilepingu sõlmimiseks või vahendid on Kliendile välja makstud;
6.2.2. Kliendi Pensioni Investeerimiskontole ei laeku enam kohustusliku kogumispensioni makseid.
6.3. Leping lõpetatakse kohaldatavate õigusaktidega sätestatud korras ja ulatuses.
6.4. Lepingu lõpetamine ei mõjuta Panga ja Kliendi kohustusi, mis võeti enne Lepingu lõpetamist, ega nimetatud kohustuste täitmist.
6.5. Lepingu lõpetamisel võib Pank arvestada Pensioni Investeerimiskonto vahenditest maha kõik temale tasumisele kuuluvad summad, enne kui ta kannab nende vahendite jäägi üle mis tahes saajale. Lisaks tasub Klient Pangale mis tahes tasud, mis kaasnevad Kliendi vahendite ülekandmisega. Ülekande algatamiseks esitab Klient pensioniregistrile asjakohase avalduse Panga kaudu või muul viisil.

7. Lõppsätted

7.1. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.
7.2. Mis tahes vaidlus, vasturääkivus või nõue, mis tuleneb Lepingust või on sellega seotud, või lepingu rikkumine, lõpetamine, kehtetuks muutmine või lepinguväline vaidlus lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui Pank ja Klient ei suuda nimetatud asjaolusid läbirääkimiste teel lahendada, lahendab need Harju Maakohus esimese astme kohtuna.
7.3. Leping koostatakse kahes võrdse õigusjõuga eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe.